TILGU

Leppneeme

Hara

Tapurla

Laxter 680

 

 

 

1.       Üldsätted

1.1.  Mittetulundusühing Harju Kalandusühing (edaspidi “Ühing”) on vabatahtlikkuse alusel avalikes huvides asutatud eraõiguslik juriidiline isik.

1.2.  Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, põllumajandusministri määrusest “ Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine“, 25. november 2015 nr 19 ja ning käesolevast põhikirjast.

1.3.  Ühingu asukohaks on tegevuspiirkond Kuusalu vald, Harjumaa.

1.4.  Ühingu tegevuspiirkonnaks on Padise valla, Paldiski linna, Keila valla, Harku valla, Viimsi valla, Maardu linna Jõelähtme valla, Kuusalu valla ja Loksa linna territoorium.

1.5.  Ühing on asutatud 14.07.2008.a. asutamislepinguga ja MTÜ tegutsemistähtaeg ei ole lühem kui 31. detsembrini 2028.

1.6.  Ühing omab oma arveldusarvet. Ühingul on oma atribuutika ja sümboolika  ning tal on selle kasutamise ainuõigus.

1.7.  Ühingu liikmete nimekiri on avalik.

2.       Ühingu eesmärk

2.1.  Ühingu eesmärk on edendada tegevuspiirkonna kalandussektoris tegelevate isikute omaalgatust, luues selleks nii sotsiaalsed kui majanduslikud võimalused läbi keskkonna säästva arengu ja elukvaliteedi parendamise.

2.2.  Ühingu põhieesmärgist tulenevateks alaeesmärkideks on:

2.2.1.        kohaliku kalandussektori algatusvõime suurendamine piirkonnas;

2.2.2.        kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamise või turustamise soodustamine;

2.2.3.        piirkonna majandustegevuse mitmekesistamine;

2.2.4.        piirkonna kalasadamate uuendamine;

2.2.5.        piirkonnas koelmualade loomine või taastamine;

2.2.6.        sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sh kalanduse- ja merenduse kultuuripärandi edendamine;

2.2.7.        edendada kalanduspiirkondade vahelist ja rahvusvahelist koostööd;

2.2.8.        koolitustegevus;

2.3.  Nimetatud eesmärkide saavutamiseks Ühing:

2.3.1.        esindab oma liikmeid riigiasutustes, omavalitsustes ja teistes organisatsioonides;

2.3.2.        täidab liikmete vastastikust abistamist ja omavahelist koostööd korraldavat funktsiooni;

2.3.3.        arendab igakülgset rahvusvahelist koostööd teiste riikide piirkondade, samuti organisatsioonide, liikumiste ja ettevõtetega;

2.3.4.        valmistab, tellib ning levitab teavet, s.h. kirjalikke õppe- ja teabematerjale;

2.3.5.        viib läbi õppusi, seminare, konverentse, koolitusi ning toetab õpiringide ja arengurühmade tegevust;

2.3.6.        viib läbi uuringuid ning pakub tehnilist ja informatiivset abi tegevuspiirkonnas tehtavatele uuringutele;

2.3.7.        nõustab omavalitsusi, kalandussektori ettevõtjaid ning kalureid investeerimisvajaduste ja strateegia elluviimise osas;

2.3.8.        taotleb raha kohalikest, riiklikest ja rahvusvahelistest allikatest ja fondidest põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;

2.3.9.        rakendab ellu ühingu strateegiat kalanduspiirkonna arendamiseks.

3.       Liikmeks vastuvõtmine, liikmelisuse lõppemine ja ühingust väljaarvamine

3.1.  Ühingu liikmeks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksus ning füüsiline ja juriidiline isik, kelle elu- või tegevuskoht on Harjumaa kalanduspiirkonnas  ja on esitanud Ühingu juhatusele kirjaliku avalduse.

3.2.  Ühingu jagunevad järgmisteks huvirühmadeks ning seejuures ei moodusta ükski huvirühm rohkem kui 49 protsenti liikmete koguarvust:

3.2.1.        huvirühm, kuhu kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse enamusosalusega või liikmesusega eraõiguslikud juriidilised isikud;

3.2.2.        huvirühm, kuhu kuuluvad kalandussektori füüsilisest isikust ettevõtjad;

3.2.3.        huvirühm, kuhu kuuluvad kalandussektori juriidilisest isikust ettevõtjad, välja arvatud punktis 1 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud;

3.2.4.        huvirühm, kuhu kuuluvad ettevõtjad, kes tegelevad majandustegevusega muul tegevusalal kui kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmine või töötlemine, välja arvatud punktis 1 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud;

3.2.5.        huvirühm, kuhu kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud, kes ei kuulu punktides 1–4 nimetatud huvirühma.

3.3.  Ühingu liikmeks olev füüsilisest isikust ettevõtja, kes on äriseadustiku § 3 lõike 3 alusel teatanud äriregistri pidajale oma ettevõtte tegevuse peatamisest, kuulub huvirühma, kuhu ta kuulub siis, kui tema ettevõtte tegevus ei ole peatatud.

3.4.  Ühing on avatud uute liikmete vastuvõtuks, liikmeks vastuvõtmise otsustab ühingu juhatus taotleja avalduse alusel. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega avalduse esitamisele järgneval juhatuse koosolekul.

3.5.  Ühingu liige saab olla vaid ühe algatusrühma  liige. Juhatus peab arvestust Ühingu liikmete üle.

3.6.  Ühingu liikmeks astumisel on liige kohustatud tasuma üldkoosoleku poolt määratud suuruses sisseastumismaksu ning iga-aastase liikmemaksu.

3.7.  Ühingu liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel.

3.8.  Ühingu liige võib Ühingu liikmeskonnast lahkuda Ühingu juhatusele esitatava avalduse alusel. Väljaarvamise otsus võetakse vastu juhatuse poolt lihthäälteenamusega avalduse esitamisele järgneval juhatuse koosolekul.

3.9.  Ühingu liikme võib Ühingust välja arvata juhul, kui tema tegevus on vastuolus põhikirjaga või kahjustab Ühingu mainet, samuti juhul, kui liige ei täida Ühingu juhatuse või üldkoosoleku otsuseid, ei ole tasunud liikmemaksu vastavalt kehtestatud korrale või mõnel muul mõjuval põhjusel.

3.10.                   Ühingu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval üldkoosolekul.

3.11.                   Kalandussektori ettevõtjate ja ühenduste osakaal Ühingus peab olema tegevusgrupi liikmeskonnast vähemalt 60%.

4.       Liikmete õigused ja kohustused

4.1.  Ühingu liikmetel on õigus:

4.1.1.        hääletada esindaja vahendusel, üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada kuni viie liikme esindajana;

4.1.2.        osaleda Ühingu põhikirjalises tegevuses;

4.1.3.        kasutada Ühingu vara vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud korrale;

4.1.4.        saada informatsiooni Ühingu tegevuse kohta.

4.2.  Ühingu liikmetel on kohustus:

4.2.1.        maksta iga-aastast liikmemaksu;

4.2.2.        täita Ühingu põhikirjas sätestatut;

4.2.3.        toetada ja kaitsta Ühingu mainet ja tutvustada Ühingu eesmärke ja tegevust;

4.2.4.        liikmelisuse lõppemisel majandusaasta kestel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest;

4.2.5.        teatama juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma asukoha ja aadressi ning registreerimisnumbri või FIE isikukoodi ning uued andmed hiljemalt 1 kuu jooksul pärast nende muutumist.

5.       Ühingu struktuur ja juhtimine

5.1.  Ühingul on järgmised alalised organid:

5.1.1.        üldkoosolek;

5.1.2.        piirkondlikud osakonnad;

5.1.3.        juhatus, mille liikmete arv on vähemalt seitse;

5.1.4.        muud üldkoosoleku poolt moodustatud organid.

6.       Üldkoosolek 

6.1.  Ühistu kõrgeim juhtimisorgan on liikmete üldkoosolek. Üldkoosoleku võib läbi viia tegevuspiirkonna osakondade kaupa.

6.2.  Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:

6.2.1.        põhikirja kinnitamine ja muutmine;

6.2.2.        kohaliku arengu strateegia kinnitamine ja muudatused;

6.2.3.        kohaliku arengu strateegia rakenduskava kinnitamine ja muudatused;

6.2.4.        sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse kinnitamine;

6.2.5.        tegevuse eesmärgi muutmine;

6.2.6.        tegevuskava ja eelarve kinnitamine;

6.2.7.        aastaaruande ja bilansi kinnitamine;

6.2.8.        juhatuse liikmete valimine;

6.2.9.        juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete töötasu otsustamine;

6.2.10.    revisjonikomisjoni liikmete valimine;

6.2.11.    liitudesse ja organisatsioonidesse astumise ja väljaastumise kinnitamine;

6.2.12.    lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;

6.2.13.    vajadusel audiitori määramine;

6.2.14.    projektitaotluste hindamiseks komisjoni moodustamine (edaspidi hindamiskomisjon);

6.2.15.    otsus paremusjärjestuse ettepaneku seadmise kohta projektile, mille elluviimiseks taotletakse toetust rohkem kui 60 000 eurot.

6.3.  Üldkoosoleku kokkukutsumine:

6.3.1.        Üldkoosolek toimub vähemalt 1 kord aastas ning selle kutsub kokku Ühingu juhatus. Erakorralise üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult põhjendades vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest;

6.3.2.        Ühingu juhatus avaldab teate oma veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja piirkonna elanike teavitamiseks vähemalt 20 tööpäeva enne kui:

6.3.2.1.  kohaliku arengu strateegiat kavatsetakse heaks kiita või muuta;

6.3.2.2.  strateegia rakenduskava kavatsetakse heaks kiita või muuta;

6.3.3.        Muul juhul avaldab juhatus teate Ühingu veebilehel üldkoosoleku kokkukutsumise kohta vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.

6.4.  Üldkoosoleku hääletamisel on igal liikmel üks hääl.

6.5.  Üldkoosoleku ainupädevuses olevate eesmärkide muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.

6.5.1.        Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

6.6.  Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse vähemalt pool üldkoosolekul osalenud liikmete häältest.

6.7.  Üldkoosoleku läbiviimisel tegevuspiirkondade kaupa tehakse üldkoosolekust osavõtnute arv ja otsuste poolt hääletanute arv kindlaks kõigi piirkondlikest koosolekutest osa võtnud ühistu liikmete arvu ja nende hääletamistulemuste summeerimise teel.

6.8.  Põhikirja muutmine on otsustatud, kui selle poolt antakse üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete häältest.

6.9.  Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.

6.10.                   Põhikirja punktides 6.2.1., 6.2.2., 6.2.3, 6.2.14. ja 6.2.15. loetletud otsused võib üldkoosolek vastu võtta siis, kui hääletamisel osaleb vähemalt 51 protsenti ühingu liikmeid ning otsuse vastuvõtmise poolt on hääletanud vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul osalevatest liikmetest.

7.       Tegevuspiirkonna osakond

7.1.  Ühingu tegevuspiirkonna osakonna võivad moodustada põhikirja punktis 1.4 nimetatud kohaliku omavalitsusüksuste territooriumil tegutsevad organisatsioonid ja ettevõtjad, kes soovivad arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust oma piirkonnas. Osakonnas peab olema vähemalt 5 liiget.

7.2.  Tegevuspiirkonna osakonnad võivad ühineda või jaguneda.

7.3.  Tegevuspiirkonna juhtimine:

7.3.1.        Osakonna kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek;

7.3.2.        Üldkoosolekus võivad osaleda kõik osakonna liikmed;

7.3.3.        Osakond valib oma liikmetest 1-3 liikmelise juhatuse, kes valib juhatuse esimehe, kes juhib osakonda.

7.4.  Osakonna juhatuse üks liige kinnitatakse Ühingu juhatusse.

7.5.  Osakonna üldkoosoleku kutsub kokku osakonna juhatus.

7.6.  Ühingu eesmärkide muutmiseks on vajalik kõikide osakondade kinnitus.

7.7.  Osakonnad ei ole juriidilised isikud.

8.       Juhatus, juhatuse esimees ja tegevjuht

8.1.  Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Ühingu tegevust juhatus, kuhu valitakse põhikirja punktis 1.4 nimetatud igalt kohaliku omavalitsusüksuste territooriumilt üks liige.

8.2.  Juhatusse moodustatakse nii, et ükski punktis 3.2. nimetatud huvirühm ei moodusta rohkem kui 49 protsenti juhatuse liikmete koguarvust.

8.3.  Juhatus:

8.3.1.        valib juhatuse esimehe;

8.3.2.        võib palgata tegevjuhi ning määrata tema pädevuse ja tööülesanded;

8.3.3.        võtab vastu uusi liikmeid ja peab arvestust liikmete üle;

8.3.4.        võtab vastu otsuseid Ühingu vahendite kasutamise kohta;

8.3.5.        töötab välja strateegia ja tegevuskava;

8.3.6.        kindlustab ürituste ja projektide läbiviimised;

8.3.7.        kinnitab Ühingu sümboolika kavandid ja statuudid;

8.3.8.        korraldab ja koordineerib Ühingu välissuhteid;

8.3.9.        täidab muid üldkoosoleku poolt määratud ülesandeid;

8.3.10.    moodustab töögruppe;

8.3.11.    tagab, et Ühingu töötaja koht täidetakse avaliku konkursi kaudu;

8.3.12.    vajadusel muudab üldkoosoleku otsusega vastu võetud strateegia rakenduskava tegevussuuna eelarve suurust kuni 10 protsendi ulatuses, kui rakenduskava tegevussuundade vaheline kogueelarve ei muutu.

8.4.  Juhatus võib vastu võtta otsuseid kui koosolekul osaleb üle 50% juhatuse liikmest.

8.5.  Juhatuse otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab enam kui 50% koosolekul kohalolevatest liikmetest.

8.6.  Juhatus vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

8.7.  Ühingut esindab juhatuse esimees eraldi ja juhatuse liikmed kolmekaupa.

8.8.  Juhatuse esimees ja/või tegevjuht:

8.8.1.        valmistab ette ja kutsub kokku juhatuse koosoleku;

8.8.2.        korraldab Ühingu igapäevast tööd;

8.8.3.        kindlustab üldkoosoleku otsuste elluviimise;

8.8.4.        kindlustab Ühingu otsuste ja aruandluse säilitamise;

8.8.5.        koostab ja esitab Ühingu üldkoosolekul aasta tegevusaruande.

8.9.  Ühingu juhatuse liige või töötaja ei ole tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isik töötajaga, kes allub vahetult tema juhtimisele ja kontrollile.

8.10.                   Ühingu juhatuse liige või töötaja ei tööta samal ajal ametikohal, kus ta allub vahetult enda juhtimisele ja kontrollile.

8.11.                   Ühingu juhatuse liige ei või osaleda enda või temaga tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotluse paremusjärjestusse,  rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse seadmise ettepaneku kinnitamisel.

9.       Ühingu muud organid

9.1.  Hindamiskomisjon

9.1.1.        Hindamiskomisjoni liikmete arv on vähemalt seitse.

9.1.2.        Igat projektitoetuse taotlust hindab vähemalt viis hindamiskomisjoni liiget.

9.1.3.        Ühingu juhatuse liige ega töötaja ei või olla hindamiskomisjoni liige.

9.1.4.        Hindamiskomisjoni liige ei osale enda või temaga tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotluse hindamisel.

9.1.5.        Hindamiskomisjoni liige ei osale enda või temaga tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotlusega konkureeriva taotluse hindamisel;

9.1.6.        Projektitoetuse taotlust hindav hindamiskomisjoni liige ei või olla tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isik juhatuse liikmega, kes osaleb sama projektitoetuse taotluse paremusjärjestusse seadmise ettepaneku kinnitamisel ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse ettepaneku kinnitamisel.

10.   Järelevalve

10.1.                   Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revisjonikomisjoni liige ei tohi olla Ühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

11.   Ühingu vahendid, nende moodustumine ja kasutamine

11.1.                   Ühingu vahendid ja vara moodustavad:

11.1.1.    sisseastumis- ja liikmemaksud;

11.1.2.    füüsiliste ja juriidiliste isikute rahalised ja varalised annetused ja sponsorlus;

11.1.3.    kohalike omavalitsuste eraldised ja toetused;

11.1.4.    riiklikud ja rahvusvahelised eraldised ja toetused;

11.1.5.    EL Struktuurfondide toetused;

11.1.6.    toetused sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;

11.1.7.    tasuliste ürituste ja koolituste korraldamise tulud;

11.1.8.    intressitulud ja muud laekumised.

11.2.                   Ühingu vahendid ja vara kuuluvad Ühingule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Ühingu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Ühing võib oma vara rentida, laenata ja/või anda tasuta kasutusse oma liikmetele kehtestatud korra alusel.

11.3.                   Ühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab Ühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele ja Ühingu raamatupidamise sisekorraeeskirjadele.

12.   Ühingu lõpetamine ja vara jaotamine

12.1.                   Ühingu tegevus lõpetatakse:

12.1.1.    üldkoosoleku otsusega;

12.1.2.    pankrotimenetluse alusel;

12.1.3.    Ühingu liikmete arvu vähenemisel alla viie;

12.1.4.    sundlõpetamise korras kohtuotsuse alusel.

12.2.                   Ühingu ühinemise või jagunemise otsustab üldkoosolek ja vastavad otsused täidetakse kooskõlas mittetulundusühingute seadusega.

12.3.                   Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijaks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole nähtud teisiti. Likvideerijad lõpetavad Ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara vastavalt üldkoosoleku otsusele samalaadsete eesmärkidega ühingutele Ühingu tegevuspiirkonnas.

12.4.                   Ühing võib ühineda teise organisatsiooniga üldkoosoleku otsuse alusel, kui Ühingu ühendamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina. Ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Ühingu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemine reguleeritakse kehtiva seadusandlusega.

 

Ühingu põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga (vastu võetud) 14. juuli 2008.a. Viinistus.

Ühingu põhikiri on muudetud kõigi liikmete kirjaliku poolthääletusega 16. september 2008.

Ühingu põhikiri on muudetud üldkoosolekul 30. jaanuar 2014.

 

Ühingu põhikiri on muudetud üldkoosolekul 16. detsember 2015.