Kalalaevade kalalaeva-registrisse kandmine
- Details
Alates 1. märtsist saab taotleda vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva kandmist kalalaevade riikliku registri segmenti 4S2
Maaeluminister allkirjastas 31. jaanuaril määruse „Vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva segmenti 4S2 kandmise tingimused ja kord “.
Määrus jõustub 1. märtsil, et anda võimalikele huvilistele dokumentide ettevalmistamiseks piisavalt aega.Taotlusi kalalaeva kandmiseks kalalaevade riikliku registri segmenti 4S2 (Läänemeri, alla 12 meetri) vaba püügivõimsuse arvelt võetakse vastu alates 1. märtsist.
Määruse kohaselt rahuldatakse Maaeluministeeriumini varem jõudnud nõuetekohane taotlus. Erinevalt varasematest taotlusvoorudest on seekordne taotlusvoor tähtajatu, ehk siis taotlusi menetletakse jooksvalt ja positiivse vastuse saavad taotlused, mis vastavad nõuetele. Taotlusi saab rahuldada seni kuni segmendis 4S2 on piisavalt vaba püügivõimsust mootorivõimsuse osas.
Nõutud dokumendid:
Lapsed on hakanud kala armastama
- Details
Maitsed.ee kirjutab:
...Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuv Baltic Restaurants Estonia viis enam kui 3000 õpilase seas läbi uuringu, et selgitada välja laste toitumiseelistused ja rahulolu koolitoiduga...
...Tervislik kala edestas lemmiktoitude järjestuses nii populaarset kana, kodust pikkpoissi kui šnitslit...
Koelmualade taastamise programm 2017-2023 (perspektiiviga 2027)
- Details
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna poolt on koostatud "Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm".
Programm on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt (http://www.envir.ee/et/kalanduse-majandamiskavad), Vajalikud tööd on ära toodud Lisas1.
Taotlusvoorud
- Details
Taotlusvoor 28.02 - 13.03.2017
Toetusi võetakse vastu järgmistel tegevussuundadel:
1 - Kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või turustamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi saavutamisele,
2 - Majandustegevuse mitmekesistamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgi saavutamisele.
3 - Kalasadamate uuendamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi saavutamisele.
5 - Sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sealhulgas kalanduse- ja merenduse kultuuripärandi edendamine, kalanduskogukondade rolli tugevdamine kohalikus arengus ning kohalike kalandusressursside ja merendustegevuse juhtimine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktides d ja e sätestatud eesmärkide saavutamisele.
Seminar jõevähi uuringutest
- Details
KUTSE
Kalanduse teabekeskus korraldab seminari jõevähi uuringutest kolmapäeval, 22. veebruaril
kell 11–16 Pärnus Kalanduse teabekeskuse seminariruumis (Kalda 1a, Pärnu, vt asukohtaSIIN). Seminari lõpukellaaeg võib muutuda sõltuvalt arutelude ja ettekannete kestusest.Seminar on suunatud juba tegutsevatele jõevähi kasvatajatele, aga ka selle valdkonnaga alustada kavandavatele ettevõtjatele; vastavate erialade teadlastele; Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi vesiviljelusvaldkonda kureerivatele ametnikele.
Käsitletavad teemad ja lektorid:
- Jõevähi levik ja varude olukord 2016. aasta seisuga, sh viimaste asustamiste tulemused ning lapihaiguse ja vähkidel parasiteerivate vähikaanide levik
Margo Hurt – ihtüoloog, MSc., Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor- Jõevähi morfoloogilised erinevused veekogude lõikes, millest sõltub vähi tarbimisväärtus
Margo Hurt – ihtüoloog, MSc., Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor- Jõevähi varude seisundit ja tulevikku ohustavad faktorid Eestis - vähikatk ja invasiivsed võõrliigid
Katrin Kaldre – kalade kasvatus, Msc.,Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor- Jõevähi looduslike asurkondade ja kasvanduste karjade geneetiline mitmekesisus
prof Riho Gross, knd (pm), kalade molekulaargeneetika ja tõuaretus), Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna juhatajaEttekannete järgselt on kavas läbi viia Eesti vähikasvatuse olukorra kaardistamise ja perspektiivi hindamise koostööprojekti arutelu.
Seminar sisaldab lõunat ja energiapause. Seminaril osalemine on kutsetega.Seminari sujuvamaks korraldamiseks palun huvilistel registreeruda 17. veebruariks.
Lisateave ja registreerumine: vesiviljelusspetsialist Katrin Pärn, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.Seminari korraldus on toetatud "Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava"
meetme 2.6 "Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus" vahenditestViide antud sündmusele: http://www.kalateave.ee/et/
component/events/?view=event& event_id=888 Rohkele osalushuvile lootes
Kalanduse teabekeskuse töörühm
allikas Vikipeedia
