Läänemere avaosas on järgmisest aastast lõhe sihtpüük keelatud, sest lõhepopulatsioonid seal piirkonnas on kehvas seisus. Tuusi sõnul saab Eesti siiski oma kvooti seal kasutada lõhe kaaspüügi katmiseks ning püük saab jätkuda.
2022 AASTA I TAOTLUSVOOR
- Üksikasjad
Projektitoetustaotlusi saab esitada e-pria iseteeninduskeskkonnas 10.01. - 20.01.2022.
Taotlusvoor on avatud kõigis viies tegevussuunas:
1. Kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või turustamine;
2. Majandustegevuse mitmekesistamine;
3. Kalasadamate uuendamine;
4. Koelmualade loomine või taastamine ja kalaliigi veekogusse asustamine riikliku majandamiskava alusel;
5. Sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sealhulgas kalanduse- ja merenduse kultuuripärandi edendamine, kalanduskogukondade rolli tugevdamine kohalikus arengus ning kohalike kalandusressursside ja merendustegevuse juhtimine;
Lisainformatsioon
Toimunud piirkondliku teabepäeva materjale saad vaadata SIIT. Osaleda virtuaalsel teabepäeval 07.01.2022 saad
Läänemeres 42 000 hallhüljest
- Üksikasjad
2021. aastal nähti lennuloenduste tulemusel ligi 42 000 hallhüljest. Alates 2003. aastast kasvab isendite arv umbes 5% aastas. Suurem osa hallhüljestest asub kevaditi Edela-Soome, Kesk-Rootsi ja Eesti aladel. Nendel aladel on hüljeste juurdekasv umbes 7%.
Allikas LUKE https://www.luke.fi/tietoa-luonnonvaroista/riista/hylkeet/
Punased ruudud hallhülged Läänemeres, sinised Soomes
Soome lahe lõhekvoot 2022
- Üksikasjad
«Eesti lõhekvoot Soome lahes on 970 kala, millele lisandub veel 450 kala, mida saame üle tõsta Läänemere avaosast. Lõhekvoot tundub küll väike, aga see on väga vajalik tagamaks rannapüügi jätkumine, kus püütakse lõhet kaaspüügina,» ütles Herki Tuus.
Ühe murekohana tuleb Läänemere avaosas harrastuspüügil keelata loodusliku lõhe püük. Kalavarude osakonna juhataja selgitas, et päevas võib harrastaja püüda ühe lõhe ja seda juhul, kui tegu on asustatud kalaga, millel on rasvauim märgistamise eesmärgil ära lõigatud.
See tähendab, et vabastada tuleb kõik need lõhed, millel on rasvauim alles, sest see on märk kala looduslikust pärinemisest ja neid kalu üritatakse kaitsta iga hinnaga. Rasvauimeta ehk inimese poolt asustatud lõhet võib aga püüda, sest see ei kujuta ohtu looduslikele lõhepopulatsioonidele.
Läänemere avaosa räimekvoot väheneb tuleval aastal varu kehva seisundi tõttu 45 protsenti 6000 tonnile.
Loe kogu uudist Postimehes
