Sõnastatakse ümber määruse § 3 lõige 2, mille sisuks on reguleerida olukorda, kui kalapüügiloa omanik ei teosta kalapüüki vahetult. Kirjeldatud olukorras muudatusega kavandatakse kohustus volitada andmeid esitama isikut, kes teostab kalapüüki vahetult. Lõiget 2 sõnastatakse selliselt, et juhul kui kalapüügiloa omanik ei teosta kalapüüki vahetult, volitab ta püügireisi, püügitoimingu ja lossimise kohta andmeid isiklikult esitama kalalaeva kapteni või kalapüügiloale kantud kaluri, kes vahetult kalapüüki teostab. Kavandatava sätte lisamise põhiliseks eesmärgiks on muuta hetkel kehtiv olukord, et kalapüügiloa omanikul on õigus volitada andmete esitajaks kolmandat isikut. Alates 10. jaanuarist 2028. a. peab andmeid esitama üksnes vahetult kalapüüki teostav isik. Seega kuni 10. jaanuarini 2028. a kehtib üldine õigus kasutada esindajat, mis tuleneb HMS-i üldsättest. HMS § 13 lõige 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult.
Käesoleval juhul andmete esitamise puhul on tegemist menetlustoiminguga HMS-i mõttes, kuna andmeid esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile, seega riigile. Haldusmenetluse käsiraamatust tulenevalt, HMS § 13 lõike 1 esimene lause annab õiguse esindajale menetluses osaleda olenemata sellest, kas eriseaduses on võimalus esindaja kasutamiseks ette nähtud või mitte. Samas on Haldusmenetluse käsiraamatus leitud, et on võimalik, et eriseadus nõuab menetlusosalise poolt menetlustoimingu sooritamist isiklikult. Isikliku osalemise nõue peab tulenema seadusest selgesõnaliselt. Juhtumitel, kus seadus kasutab lihtsalt mõisteid “menetlusosaline” või “isik”, ei tulene sellest veel, et nõutav oleks menetlustoimingu sooritamine esindatava enda poolt. Küll on aga see vajalik näiteks juhtudel, kui seaduses on antud täiendina ka sõna “isiklikult”. KPS ei sätesta andmete esitamiseks isiklikkuse nõuet. Sellest tulenevalt kalapüügiloa omanikul on õigus volitada kolmandat isikut enda nimel andmeid esitama.
Olukorras, kus kalapüügiloa omanik volitab kolmandat isikut enda nimel andmeid esitama, vastutab kalapüügiloaomanik andmete õigsuse eest tulenevalt TsÜS § 132. Samuti vastutab sellises olukorras kalapüügiloa omanik ka karistusseadustiku § 14 lõige 1 alusel, mille kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema pädev esindaja. Seega on oluline, et isik, kes kalapüügiloa omaniku volituse alusel andmeid kutselise kalapüügi kohta esitab, tunneks kehtivat õigusraamistikku ja andmete esitamise nõudeid, sest kord kehtib võrdselt nii kalapüügiloa omanike kui nende volitatud isikute suhtes.
Piltlikult toimuks andmete esitamine sellise volitamise puhul järgmiselt. Esiteks peab eelnevalt kalapüügiloa omanik andma esindusõiguse andmete esitamiseks isikule X. PERK (kaluri infotehnoloogiline kliendirakendus) kaudu. Seejärel, kui kalur kavatseb minna püügireisile ja siseneda veealale, annab ta sellest teada isikule X, näiteks helistades talle (nuputelefoniga). Isik X avab andmete esitamise infotehnoloogilise rakenduse PERK ja alustab püügireisi, esitades rakenduses käesoleva määruse §-s 10 „Sadamast väljumine“ raporti. Isik X annab seejärel kalurile teada, et raport on esitatud. Kalur alustab püügireisi füüsiliselt, väljudes veealale. Veealal teeb kalur toiminguid püügivahenditega. Olenevalt sellest, kas kalur peab esitama ka eelteate sadamasse saabumise kohta, tuleb isikul X esitada andmed ka kaluri veealal oleku ajal või siis hiljemalt tema sadamasse või maaletuleku kohta saabumisel. Juhul, kui kalapüügile ei rakendu eelteate esitamise kohustus (vastavalt määruse § 12 lõikele 2), siis teostab kalur veealal püügitoimingu (asetamine või nõudmine) ning saabub sadamasse, teatades sellest isikule X. Isik X esitab raportid vastavalt määruse §-le 12 ja 13. Kui andmed on esitatud, teatab isik X sellest kalurile, kellele saabub sellega teadmine, et püügireis on lõppenud. Kalur saab tegeleda seejärel lossimistegevusega. Kui maale tuuakse saaki, siis tuleb see saak kaaluda. Seejärel teatab kalur isikule kaalutud saagi liigipõhiselt, misjärel esitab isik X raporti „Lossimine“ vastavalt määrusele 14. Kui andmed on esitatud, teatab isik X sellest kalurile. Siis on kaluril ka teadmine, et maale toodud saagi andmed on esitatud. Juhul, kui maale saaki ei tooda, esitatakse raport „Lossimine“ ilma saagita. Kui kaluril on püügireisil olles ka eelteate raporti esitamise kohustus, siis peab kalur kindlal ajal enne sadamasse või maaletuleku kohta pöördumist teatama isikule X andmed sadamasse saabumise kohta, vastavalt määruse §-le 12.
Selle muudatuse juures on oluline arvestada eelnõu punktis 15 toodud rakendussättega, millega sätestatakse tähtpäev, millest hakkab kehtima isikliku andmete esitamise nõue. Selline isiklik andmete esitamine on vajalik alates 10. jaanuarist 2028. a. Sellest tähtpäevast hakkab kehtima EL-is tervikuna kalapüügiga seotud andmete elektroonilise esitamise nõue, vastavalt muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842, 20.12.2023), (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2842) artiklitele 14 ja 15, mis sätestavad nõude olenemata laeva pikkusest kalalaeva kaptenile elektrooniliste andmete pidamiseks ja esitamiseks. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2842 artiklitele 14 ja 15 on sätestatud, et kõikide liidu püügilaevade kaptenid peavad elektroonilist püügipäevikut püügitegevuse registreerimiseks ja liidu püügilaeva kapten esitab artiklis 14 osutatud teabe elektrooniliselt oma lipuliikmesriigi pädevale asutusele. Nende sätete üleminekuaeg on sätestatud määruse artiklis 8 „Üleminekusätted“ (lk 92), kus lõikes 2 on kirjas, et alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevade suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega muudetud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 9, artikli 14 lõikeid 1, 2 ja 7–12 ning artikleid 15, 19a, 21–24 ja 48 alates 10. jaanuarist 2028. a.
Artiklis 14 ja 15 on selgelt sõnastud, et kalalaeva kapten, olenemata laeva pikkusest, on see, kes elektroonilist püügipäevikut peab ja vastavad andmed esitab, mis tähendab seda, et ka meil riigisiseselt isik, kes kalapüüki vahetult teostab peab elektroonilist püügipäevikut pidama, registreerima seal vajalikud andmed ja need ka esitama pädevale asutusele. Riigisiseselt on elektrooniline püügipäevik PERK rakendus, mida kasutatakse nutiseadmega. PERK võimaldab registreerida püügireisi ja püügitegevuse kohta kõik elektroonilise püügipäevikuga sätestatud andmed.