Haugipüügikeeld meres 1. märtsist 30. aprillini.
Kohapüügikeeld meres 15. maist 15. juulini.
Lesta ei tohi Soome lahel püüda 15. veebruarist 31. maini ning teistel merealadel 15. veebruarist 15. maini.
Lõhet ja meriforelli ei ole lubatud püüda Soome lahes 15. juunist 30. septembrini, keeluala ulatub neli meremiili lähtejoontest väljapoole. Erandina on pardal lubatud hoida mõrdadega püütud lõhet või meriforelli.
Alla 3 meetri sügavuses vees nakke- või raamvõrguga, mille silmasuurus on väiksem kui 110 mm – 1. detsembrist 31. märtsini
Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Pirita, Keila, Vääna ja Vasalemma jõe suudmele lähemal kui 1500 meetrit – 1. septembrist kuni 31. oktoobrini;
Altja oja, Kolga oja, Loo, Mustoja, Nõva, Pada, Pudisoo, Toolse, Vainupea, Veski, Vihterpalu ja Võsu jõe suudmetele lähemal kui 500 m – 15. augustist 31. detsembrini.
Karilepa oja, Lepaoja, Lohja oja, Tiskre oja, Veskijõgi suudmetele lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist kuni 31. maini.
Sõtke jõgi, Udria oja, Pimestiku oja, Perjatsi oja, Puskari oja (Künnapõhja oja), Pühajõgi, Küda oja (Rihula oja), Karepa oja, Kuusalu oja, Valkla oja, Kaberla oja, Treppoja, Keibu oja (Keibu peakraav), Sõreda oja, Meriküla oja ja Järvoja (Järveoja) suudmetele lähemal kui 500 m – 1. septembrist 30. novembrini.
Jäävabast veest Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele 59º01.022'N, 26º0.761'E lähemale kui 500 m – 15. märtsist 15. maini
Aasta ringi on keelatud kalapüük:
Kutselise kalapüügi vahenditega Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelisel alal, mis lõunast on piiratud Selgrundi poolsaart 58º18.690'N, 23º59.155'E ja Kappelskotteni neeme 58º18.060'N, 23º56.240'E ühendava sirgega ning põhjast Väike-Pakri Vatnesi neemelt 58º20.793'N, 23º55.837'E Suur-Pakril punktini 58º20.622'N, 23º55.326'E tõmmatud sirgega.
Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punabe jõe ja Pidula oja suudmele lähemal kui 1000 m.
Kõikides veekogudes on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat ja säga.
Kaaspüügitingimused
Kala, kelle püük sellel ajal, selles kohas või selle püünisega on keelatud või kelle püük ei ole püügiloaga ette nähtud, kaaspüüki lubatakse kaalu järgi järgmiselt:
1) ahvena, latika, koha, haugi, säina, lutsu, siia, vimma ja linaski kogusaagist siiga või haugi nakkepüünistega püügil – kuni 5%, muude kalapüügi vahenditega püügil – kuni 2%;
2) kastmõrraga räimepüügil teisi liike, välja arvatud lõikes 3 nimetud juhul, piiramatult;
3) räime – kuni 2% kõigi liikide kogusaagist;
4) meritinti, kilu ja räime traalpüügil – piiramatult;
5) lesta – vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 18a lõikes 2 nimetatud kogusele;
6) koha – punktis 1 loetletud liikidest nakkepüünistega ning õngejadaga püügil kuni 5%.
Alamõõdulise kala kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist on kaalu järgi lubatud järgmiselt:
1) ahvenat, siiga, vimba, haugi, säinast, linaskit – kuni 5% lõkspüüniste ja kurnpüünistega või kuni 8% nakkepüünistega püügil;
2) koha – nakkepüünistega püügil kuni 8%, lõkspüüniste ja õngejadadega kuni 2%;
3) lõhet ja turska – nakkepüünistega püügil piiramatult.
(3) Alamõõdulise ahvena või koha kaaspüük kastmõrraga püügil on lubatud kaalu järgi kuni 1% kogusaagist.
