Taotlusvoorud
- Üksikasjad
Taotlusvoor 28.02 - 13.03.2017
Toetusi võetakse vastu järgmistel tegevussuundadel:
1 - Kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või turustamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi saavutamisele,
2 - Majandustegevuse mitmekesistamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgi saavutamisele.
3 - Kalasadamate uuendamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi saavutamisele.
5 - Sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sealhulgas kalanduse- ja merenduse kultuuripärandi edendamine, kalanduskogukondade rolli tugevdamine kohalikus arengus ning kohalike kalandusressursside ja merendustegevuse juhtimine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktides d ja e sätestatud eesmärkide saavutamisele.
Koelmualade taastamise programm 2017-2023 (perspektiiviga 2027)
- Üksikasjad
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna poolt on koostatud "Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm".
Programm on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt (http://www.envir.ee/et/kalanduse-majandamiskavad), Vajalikud tööd on ära toodud Lisas1.
Seminar jõevähi uuringutest
- Üksikasjad
KUTSE
Kalanduse teabekeskus korraldab seminari jõevähi uuringutest kolmapäeval, 22. veebruaril
kell 11–16 Pärnus Kalanduse teabekeskuse seminariruumis (Kalda 1a, Pärnu, vt asukohtaSIIN). Seminari lõpukellaaeg võib muutuda sõltuvalt arutelude ja ettekannete kestusest.Seminar on suunatud juba tegutsevatele jõevähi kasvatajatele, aga ka selle valdkonnaga alustada kavandavatele ettevõtjatele; vastavate erialade teadlastele; Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi vesiviljelusvaldkonda kureerivatele ametnikele.
Käsitletavad teemad ja lektorid:
- Jõevähi levik ja varude olukord 2016. aasta seisuga, sh viimaste asustamiste tulemused ning lapihaiguse ja vähkidel parasiteerivate vähikaanide levik
Margo Hurt – ihtüoloog, MSc., Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor- Jõevähi morfoloogilised erinevused veekogude lõikes, millest sõltub vähi tarbimisväärtus
Margo Hurt – ihtüoloog, MSc., Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor- Jõevähi varude seisundit ja tulevikku ohustavad faktorid Eestis - vähikatk ja invasiivsed võõrliigid
Katrin Kaldre – kalade kasvatus, Msc.,Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor- Jõevähi looduslike asurkondade ja kasvanduste karjade geneetiline mitmekesisus
prof Riho Gross, knd (pm), kalade molekulaargeneetika ja tõuaretus), Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna juhatajaEttekannete järgselt on kavas läbi viia Eesti vähikasvatuse olukorra kaardistamise ja perspektiivi hindamise koostööprojekti arutelu.
Seminar sisaldab lõunat ja energiapause. Seminaril osalemine on kutsetega.Seminari sujuvamaks korraldamiseks palun huvilistel registreeruda 17. veebruariks.
Lisateave ja registreerumine: vesiviljelusspetsialist Katrin Pärn,See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Seminari korraldus on toetatud "Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava"
meetme 2.6 "Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus" vahenditestViide antud sündmusele: http://www.kalateave.ee/et/
component/events/?view=event& event_id=888 Rohkele osalushuvile lootes
Kalanduse teabekeskuse töörühm
allikas Vikipeedia
