Leppneeme

Hara

Tapurla

TILGU

Ristna

Head Harjumaa kalurid, kalandustoodete väikekäitlejad!

Kalanduse teabekeskus ootab teid osalema neljapäeval, 27. jaanuaril algusega kell 10.00 Tallinnas toimuval toidufotograafia koolitusel.

Teemad, lisateave ja registeerumislink on leitavad lingilt:

Kalanduse teabekeskus: koolitus "Toidufotograafia kalandustoodete väikekäitlejatele" Harjumaa rannakaluritele 27. jaanuaril Tallinnas

 Süüakse silmadega: tehkem enda kalatooted kliendi pilgule atraktiivseks!

 

 

Projektitoetustaotlusi saab esitada e-pria iseteeninduskeskkonnas 10.01. - 20.01.2022.


Taotlusvoor on avatud kõigis viies tegevussuunas:

 

1. Kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või turustamine;

2. Majandustegevuse mitmekesistamine;

3. Kalasadamate uuendamine;

4. Koelmualade loomine või taastamine ja kalaliigi veekogusse asustamine riikliku majandamiskava alusel;

5. Sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sealhulgas kalanduse- ja merenduse kultuuripärandi edendamine, kalanduskogukondade rolli tugevdamine kohalikus arengus ning kohalike kalandusressursside ja merendustegevuse juhtimine;

 

 Lisainformatsioon See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Toimunud piirkondliku teabepäeva materjale saad vaadata SIIT. Osaleda virtuaalsel teabepäeval 07.01.2022 saad See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

 

«Eesti lõhekvoot Soome lahes on 970 kala, millele lisandub veel 450 kala, mida saame üle tõsta Läänemere avaosast. Lõhekvoot tundub küll väike, aga see on väga vajalik tagamaks rannapüügi jätkumine, kus püütakse lõhet kaaspüügina,» ütles Herki Tuus.

Läänemere avaosas on järgmisest aastast lõhe sihtpüük keelatud, sest lõhepopulatsioonid seal piirkonnas on kehvas seisus. Tuusi sõnul saab Eesti siiski oma kvooti seal kasutada lõhe kaaspüügi katmiseks ning püük saab jätkuda.

Ühe murekohana tuleb Läänemere avaosas harrastuspüügil keelata loodusliku lõhe püük. Kalavarude osakonna juhataja selgitas, et päevas võib harrastaja püüda ühe lõhe ja seda juhul, kui tegu on asustatud kalaga, millel on rasvauim märgistamise eesmärgil ära lõigatud.

See tähendab, et vabastada tuleb kõik need lõhed, millel on rasvauim alles, sest see on märk kala looduslikust pärinemisest ja neid kalu üritatakse kaitsta iga hinnaga. Rasvauimeta ehk inimese poolt asustatud lõhet võib aga püüda, sest see ei kujuta ohtu looduslikele lõhepopulatsioonidele.

Läänemere avaosa räimekvoot väheneb tuleval aastal varu kehva seisundi tõttu 45 protsenti 6000 tonnile.

Loe kogu uudist Postimehes

 harilik heeringas